Teeme Ära kevadtalgud on vahva viis saada rahvas ühiselt tegutsema­  – tegema ilusamaks ja rõõmsamaks oma koduümbrust, aga ka mõtteid vahetama ja plaane tegema. Kui on veel ka ilus ilm, saavad osavõtjad täiesti tasuta oma ninale ka päikesesärtsu ja õhtuks mõnusalt väsimusest suriseva keha.

Lasteaiad on ikka kevaditi teinud oma hoovides ja mänguväljakutel talgutöid, värvinud, rehitsenud, lammutanud ja ehitanud. Puhtaks pestakse aknad, istutatakse lilli. 2011. aastal aga tuli meil mõte – kui toetaks õige lasteaedu selles pisut, õhutaks neid talgutel osalema ja lapsevanemaid kaasama, püüaks muretseda neile ka toetust töövahendite ja -materjalide näol. Ühiselt saame kiiremini ja lõbusamalt. See mõte on kandnud vilja – sel aastal võttis lasteaiatalgute koordinaatoritega ühendust lausa 30 Tallinna lasteaeda. Lasteaiatalgute läbiviijaid oli Teeme Ära 2013 raames Tallinnas tegelikult rohkem, ja palju on ka neid, kes oma talguid ei registreeri või need muul ajal läbi viivad – ega see polegi nii oluline, oluline on tulemus, koosolemine ja tegemisrõõm.

Teeme Ära poolt said kõik registreerunud talgumeeskonnad talgute stardipaki. MTÜ Kodaniku Hääl talgukoordinaatoritega ühendust võtnud said lisaks vastavalt oma talgutöödele veel vajalikke vahendeid – hekitaimi ja peenralilli, värve, pintsleid, rehasid, harju, töökindaid, akna- ja põrandapesuvahendeid, vuugitäitematerjali, silikooni, pahtlit, muruseemet jmt. Legendaarseks saab ilmselt Bauhausi kingitud kuvalda, mis peab ühes lasteaias tegema tublit tööd lagunenud liivakastide mahalõhkumisel.

Tallinna vahvad lasteaiad, kes osalesid Teeme Ära 2013 lasteaiatalgutel ja said tuge  lasteaiatalgute koordinaatorite kaudu:

Rabarüblik, Hellik, Muinasjutu, Lille, Mardi, Päikesejänku, Komeedi, Virmalise, Jaan Poska, Unistuse, Mesimummu, Luha, Kullatera, Pallipõnn, Lehola, Kikas, Kiikhobu, Haraka, Sõbrakese, Laagna Rukkilill, Vormsi, Kivimurru, Läänemere, Kivila, Meelespea, Vikerkaar, Nurmenuku, Järveotsa,  Taime, Maasikas.

Aitäh ja jaksu teile!

Ja nüüd meie tublid toetajad:

Akzo Nobel Baltics AS, Sadolini Värvikeskus, Viimistluskeskus OÜ, Haljassaare OÜ, Vilgo Lilled, Bauhaus Eesti OÜ, Koduekstra OÜ, Tööriistamarket, Besur OÜ, Krimelte OÜ.

Suured tänud teile, et olete aidanud meil toetada lasteaedu nende väga-väga tähtsas töös  – lasta   lastel kasvada ja mängida rõõmsas ja turvalises ümbruses.

MTÜ Kodaniku Hääl

Katrin Väljataga ja Lissel Lunden

Vaata lähemalt: http://rahalastele.ee/tehtud/teeme-ara-lasteaiatalgud-2013/

6. oktoobril ilmus Postimehes artikkel pealkirjaga “Lasteaedade korrastamine edeneb visalt”. Selles on kirjeldatud lapsevanema nördimust oma lapse lasteaia koledate tualettruumide pärast. Lisatud on ka pildid. Artikli lõpus on loetletud, mida Tallinna lasteaedades on 2012. aastal tehtud ja teha plaanis.

See on kena nimekiri, kahjuks on jäänud täpsustamata päris mitu asja.  2011. aasta täpsustatud linna eelarves on loetletud 8 lasteaeda, mis renoveeritakse CO2 kvoodimüügist riigilt saadud rahadega. Need lasteaiad on: Vikerkaar, Kolde, Sinilill, Delfiin, Mustakivi, Luha, Männiku ja Kullatera. Kõikide nende lasteaedade renoveerimise maksumuseks linna eelarvest on 0 eurot. Sama kehtib viie kooli renoveerimise kohta. 2011. aasta eelarves, täpsustatud eelarves, on linna oma raha kulutatud lasteaedadele investeeringuteks 228 449 eurot, sellest 50 tuhat 26. lasteaia renoveerimisprojektile ja 178 449 eurot avariitööde reservile.

Joonis 1. Väljavõte 2012. aasta täpsustatud eelarvest (väljavõte tehtud 21.10.2012)

2012. aasta linnaeelarves ei ole neid süsihappegaasi kvoodimüügist renoveeritavaid lasteaedu ära toodud (vt Joonis 1), kuid kui vaadata Postimehe artikli sabas loetletud lasteaedu, siis – need ju ongi justament need lasteaiad! Ja ei mingit märget selle kohta, et SEE raha ei pärine linnaeelarvest. Väiksema summa, 163 tuhande euro kohta on märgitud, et see on riigieelarvest. Kaval ajakirjanduslik nipp, kas pole?! Kes tuleks selle peale, et hakata veel uurima, kust pärineb eespool loetletud lasteaedade renoveerimiseks kasutatav raha. Lisaks mainitakse, et 163 tuhat on hoovialade korrastamiseks – ka kaval. Hoovialade korrastamine ei kõla sugugi nii oluliselt kui renoveerimine või remont või avamine. Kes see viitsib seda dokumenti üles otsida… aga me otsisime.

Tuleb välja, et tegemist on kahepoolse kokkuleppega – mitte riik ei ütle linnavalitsusele, et sähke, me anname teile hoovialade korrastamiseks natuke nutsu (nagu pahatahtlikul lugejal võiks artiklist mulje jääda). Tegelikult on keegi pannud kokku dokumendi, milles on loetletud 18 lasteaeda ja see, mille jaoks neile raha vaja oleks – siin on nii rühmaruumide remonte, uue mööbli soetamist, valgustuse paigaldamist majja ja hoovi, õueatraktsioonide soetamist, ujula ja piirdeaia remonti jpm. See keegi oli Haridusameti töötaja, haldusosakonna juhataja Anti Sirkel.

Nii et riigi ja omavalitsuse vastandamine pole siinkohal üldse asjakohane. Koostöö eksisteerib. Kohane pole ka Haridusameti süüdistamine raha mitteandmises või -leidmises – jagada saab ainult seda, mida linnaeelarvega antakse. Ja nagu härra Anti Sirkel 2011. aasta kevadel ütles - vajadused on suured, nemad on vajadustest linnavalitsusele teada andnud ja miks neid ei rahuldata – tema ei tea.

Tegelikult pidi tervikrenoveeritama aastate 2008-2012 jooksul Tallinnas 14 lasteaeda ja ehitatama sama aja jooksul juurde 13 uut lasteaeda. Tänu väga tugevalt kärbitud investeeringusummadele teostati planeeritust vaid väga väike osa – tervikrenoveeriti vaid üks lasteaed, avati 4 uut lasteaeda. Samal ajal aga, pange tähele, suudeti mingil imeväel luua juurde ca 4 tuhat lasteaiakohta – mis on uskumatu saavutus! 2008-2012 arengukava “Igale lapsele lasteaiakoht” nimelt nägi ette luua 4500 uut lasteaiakohta, seda siis KOOS 13 uue lasteaia avamisega ja 14 lasteaia tervikrenoveerimisega… imeline, mida suudab teha linnavalitsuse korraldus – tõsta lasteaedades laste arv rühmades seaduses toodud maksimumini (mida on lubatud teha vaid hoolekogu ettepanekul ja kui lastele on tagatud vajalikud tingimused; kinnitab hoolekogu ettepaneku aga linnavalitsus). Haridusamet on väitnud ühes Delfi artiklis selle aasta kevadest, et lasteaiad on seda teinud omaalgatuslikult, tegelikkuses pärineb korraldus (või soovitus?) 2009. aastast, mil abilinnapeaks haridusvallas oli Kaia Jäppinen. Nii et tegelikult on tuhanded lapsed Tallinna munitsipaallasteaedades nö fiktiivsete kohtade peal, mida ei tohiks olemas olla. Ja et lastele EI JAGU voodeid, räägivad lapsevanemad ISE. Ilmselt valetavad?

Tähelepanu tasub pöörata ka lasteaedade eelarvele. 2009. aastal kärbiti Tallinna lasteaedadele iga lasteaias käiva lapse kohta makstavat nö pearaha. Seda ei ole suurendatud (linnaeelarvest lasteaedade eelarvetesse laekuvat summat lapse kohta), küll on aga tõstetud lasteaiakoha maksumust lapsevanematele, millega on saavutatud 2 miljoni euro suurune lisalaekumine lasteaedade eelarvesse. Kahjuks aga taganes linnavalitsus oma lubadusest, mis anti enne 2012. linna eelarve kinnitamist – samavõrra suurendada rahaeraldust linnaeelarvest. Sellise lubaduse olemasolust rääkis Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liit peale järjekordset lasteaedade ümarlauda, milles osalevad nii linnavalitsuse kui Hoolekogude Liidu kui lasteaedade esindajad, sh abilinnapea M. Kõlvart.

Joonis 2. Tallinna linna tulud, üksikisiukub tulumaksu osa sellest, riigipoolsed toetused ja linna ning riigi eelarvest tehtud investeeringud lasteaedadesse 2005-2011. Allikas: http://tallinn.ee/eelarve

Milleks see jutt? Aga seepärast, et fakte on võimalik esitada erineval moel. Näiteks fakt, et aastail 2006-2009 investeeris linnavalitsus lasteaedadesse 405 miljonit krooni, kõlab aukartustäratavalt. Võttes aga arvesse, et linnas on 131 koolieelset munitsipaallasteasutust ning see summa tuleb ära jagada 4 aasta peale ning lisaks võiks küsida, kas see summa on nüüd ainult linna eelarvest eraldatud summadega või on siia sisse arvestatud ka riigipoolsed eraldised – tuleb välja, et midagi nii väga võimsat siin ei olegi.

Tallinna Haridusamet juhib praegu uut lasteaedade arengukava koostamist aastate 2013-2021 tarbeks (mitte segi ajada iga lasteaia oma arengukavaga!). Vajadus oleks juurde luua üle 4500 uue lasteaiakoha. Kuidas need luuakse – kas taas samal moel, ilma invetseeringuteta, olemasolevat ressurssi viimase piirini pingutades, mille tulemuseks on saali-võimlata lasteaiad (need on ehitatud rühmaruumideks) ja ülerahvastatud rühmad? Või jõutakse lõpuks niikaugele, et lasteaiavõrgu ja lastehoiuteenuse arendamine kooskõlas linna teiste eluvaldkondadega (transport ja elamuehitus eelkõige) saavad lõpuks vajaliku koha linnavalitsuse prioriteetides mitte vaid nime poolest? Seda eeesmärki ei ole võimalik saavutada, kui koos arengukava vastuvõtmisega ei võeta vastu ka otsust pikaajaliste investeeringute tagamise kohta valdkonnale – ja seda erakondadeüleselt, et tegevused ei sõltuks valimistulemustest ja ei tekiks kiusatust peale (või ka enne) valimisi rahakraane kinni keerata ja rahavoogusid mugavamass suunda juhtida (vt joonis 2).

Kas me vajame üleriigilist otsust, millega nii asjassepuutuvad riiklikud instanstid kui kohalikud omavalitsused lepivad kokku ühises arusaamises valdkonna arendamise olulisusest ja kohustuvad sellesse usinalt panustama?